Buhar
| Buhar | |
| uzb.: Buxoro | |
 | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота |
225 ± 1 |
| Aigvö | |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Počtan indeksad |
2001ХХ |
| - | |
|
| |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Buhar (uzb.: Buxoro, tadž.: Бухоро, Buharan agjan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal EME. Läz 140 sauvust da monumentad om kaičenus lidnas amussai, istorine keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.[1]
Buhar šingotase edheotandoil sijaližel torhudel: londuseližen gazan i kivivoin ümbriradmižel, tekstil'tegimištol (pövuiden tehmine karakulišpäi), sauvondmaterialiden pästandal (mramor, savič), sömtegimištol (liha, jauh, vin), mugažo kengiden tegimel, rahvahan pramozloiden produkcijal i turizmal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase 225 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Zeravšan-jogi Buharan keskuzkollektoraks (lankteb Karakulän oazisha i kadotab letetazangištos) ümbärdab lidnad lodehližes polespäi, sen Šahrud-kanal läbitab lidnan keskust. Lähembaine järed lidn om Navoi 100 km päivnouzmha raudtedme, Navoin agj zavodiše ani pohjoižpäivnouzmha Buharaspäi.
Eläjad
Vl 2005 eläjiden lugu oli 247 661 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Sijaline rahvaz om erazvuitte etnižen augotižlibundan mödhe.
Puvillan eksperimentaline kazvatuz tegese lidnas.
Transport
Avtobusad oma kundaližeks transportaks.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport (BHK) sijadase lidnan päivnouzmas. Tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Dušanbehe, mugažo Taškentannoks.
Homaičendad
Irdkosketused
 |
Buhar Vikiaitas |