Benin Siti
| Benin Siti | |
 | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Istorii da geografii | |
| Tegemižen päiv |
1899 |
| Pind |
|
| Высота |
80 |
| Aigvö | |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| - | |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Benin Siti (jorub.: Ìlú Benin) om lidn Edo-štatan administrativine keskuz.
Istorii
Lidn oli tetab kuti Il'-Ibinu («opalahusen peitsija» joruban kelespäi) vll 1180−1897, Beninan kunigahusen (ičeze nimituz Edo) pälidn 15.-17. voz'sadal.
Benin Siti šingotase pal'mvoin veroližel tehmižel. Punleiktand i lunleiktand oma znamasižed pramozlad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase 80 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad järedha Lagos-lidnhasai om 320 km päivlaskmha.
Klimat om tropine mussonine. Kun keskmäine lämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +13 C° i +36 C°. Paneb sadegid 2012 mm vodes, enamba kaiked semendkus-redukus (211..320 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (15..33 mm kus). Relätivine nepsuz om 81..93 % kuidme.
Eläjad
Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 1 147 188 ristitud 1204 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Nell' valdkundališt universitetad ratas lidnas:
- Beninan universitet[1] (Nigerii) (angl.: University of Benin (Nigeria), UNIBEN, alusenpanend 1970, 77 tuhad üläopenikoid),
- Universitet Ambroze Allin nimed (Ambrose Alli University),
- Universitet Benson Aidahozan nimed (Benson Idahosa University),
- Igbinedion Universitet (Igbinedion University).
Homaičendad
 |
Benin Siti Vikiaitas |