Anuradhapur

Anuradhapur
8°20′06″ с. ш. 80°24′39″ в. д.
Valdkund	Šrilank
Istorii da geografii
Pind	7179
Высота	81
Aigvö	UTC+05:30[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	63 208 чел. (2011)
Lugud
Počtan indeksad	50000
-
lugeda • diskussii • redaktiruida

Anuradhapur (singal.: අනුරාධපුරය, vepsän kirjamil Anurādhapuraja, tamil.: அனுராதபுரம் Aṉurātapuram) om lidn Pohjoižkeskuzližen agjan administrativine keskuz.

Istorii

Amuine Anuradh-lidn mainitase 5. voz'sadaspäi EME. Singaline Pandukabhaja-car' käski sidä singaloiden ezmäižen valdkundan pälidnaks vl 377 EME. Vl 100 m.e. lidnan ristitišt oli 130 tuhad eläjid, i se oli tetab Amuižes Evropas. Buddizm leviganzi kaikedme saredme sišpäi. Anuradh oli muretud 11. voz'sadal tamiloiden Čol-valdkundan ohjandajiden käskön mödhe.

Nügüd'aigan buddizman jumalankodid kattas territorijad 41 km² pindal lidnan ümbrištos. Anuradhapur šingotase sömtegimišton edheotandoil, punleiktandal i turizmal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Aruvi-jogen randoil, 81 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Saren znamasine transporttesol'm amussai. Matkad ekonomižhe Kolombo-pälidnhasai om 205 km suvhe. Buddizman vanh pühälidn mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1982, uded lidnfartalad oma saudud jogen vastrandal 1950-nziš vozišpäi valdkundaližen ohjastusen iniciativan mödhe.

Klimat om subekvatorialine. Kun keskmäine lämuz om +21..+25 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1081 mm vodes, kuivahk sezon oleskeleb kezakus-elokus (7..33 mm kus).

Eläjad

Vl 2012 eläjiden lugu oli 50 595 ristitud.

Rahvahad (2011): singalad — 91,4%, larakallad — 6,8%, tamilad — 1,5%, toižed rahvahad — 0,3%. Singaloiden tobj pala oma buddistad, larakalloiden — islamanuskojad, tamiloiden — induistad i katolikad.