Aleksandrii

Aleksandrii
arab.: الإسكندرية
Флаг Герб
31°11′51″ с. ш. 29°53′33″ в. д.
Valdkund	Egipt
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	331 до н. э.
Pind	2523
Высота	−1
Aigvö	UTC+2:00[d], летом UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad	▲4 870 000 чел. (2016)
Lugud
Telefonan kod	889
Počtan indeksad	21500
Официальный сайт
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Aleksandrii (arab.: الإسكندرية el'-'Iskandarija) om Egiptan lidn-millioner da meriport. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Aleksandrijan agjan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud Aleksandr Makedonijalaižel vl 331 EME i om nimitadud hänen nimel. Lidnas ei olend polisan organizacijad, saudihe sidä Deinokrat-arhitektoran regulärižen planan mödhe. Aleksandrii oli Ptolemejiden Egiptan pälidnaks. Torguindlidn tuli lanktusennoks 4.-5. voz'sadoil meiden erad i arabižen anastusen jäl'ghe vl 641. Lidnan torguindznamoičend poleni voz'sadoiš irdpol'židen süiden tagut, vaiše severz'-se tuhid eläjid jäiba 17. voz'sadale. Erased vanhad lidnfartalad upsihe merhe manrehkaidusiden taguiči.

Aleksandrijan udessündutand zavodihe Muhammed Ali-pašan ohjandusen al 19. voz'sadan augus, hän käski sauda ut kanalad Nilan pävagonnoks i sauvoi rezidencijad. Ezmäine Afrikas raudte ühtenzoiti lidnad Kairanke vl 1854.

Aleksandrii om ižandusen äisarakoline keskuz. Kaikenvuitte tegimišt (metallurgii, kivivoihimii, farmaceftine, elektrotehnine) i fondbirž ratas lidnas. Valdkundan kaikiš järedamb port, Egiptan eksportan-importan jüguiden koume nelländest läbitadas sidä. Turizm om šingotadud.

Geografijan andmused

Lidn vedase 32 km pidust' Keskmeren randad, sijadase 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ratud vodele 1820 Mahmudii-kanal ühtenzoitab lidnad Nilan suhištonke.

Vl 2009 lidnan ristitišt oli 4 317 398 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Tetabad sündnuded

• Šarif Omar (1932−2015) — egiptalaine akt'or.

Homaičendad

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine portal (alexandria.gov.eg). (arab.)  (angl.) (fr.)

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.