Aleksandrii
| Aleksandrii | |||||
| arab.: الإسكندرية | |||||
 | |||||
| |||||
| Valdkund | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv |
331 до н. э. | ||||
| Pind |
| ||||
| Высота |
−1[2] | ||||
| Aigvö | |||||
| Ekonomik | |||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
| ||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod |
889 | ||||
| Počtan indeksad |
21500 | ||||
| - | |||||
|
| |||||
|
| |||||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||||
Aleksandrii (Aleksandrijan agjan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud Ptolemejiden Egiptan pälidnaks. Torguindlidn tuli lanktusennoks 4.-5. voz'sadoil meiden erad i arabižen anastusen jäl'ghe vl 641. Lidnan torguindznamoičend poleni voz'sadoiš irdpol'židen süiden tagut, vaiše severz'-se tuhid eläjid jäiba 17. voz'sadale. Erased vanhad lidnfartalad upsihe merhe manrehkaidusiden taguiči.
Aleksandrijan udessündutand zavodihe Muhammed Ali-pašan ohjandusen al 19. voz'sadan augus, hän käski sauda ut kanalad Nilan pävagonnoks i sauvoi rezidencijad. Ezmäine Afrikas raudte ühtenzoiti lidnad Kairanke vl 1854.
Aleksandrii om ižandusen äisarakoline keskuz. Kaikenvuitte tegimišt (metallurgii, kivivoihimii, farmaceftine, elektrotehnine) i fondbirž ratas lidnas. Valdkundan kaikiš järedamb port, Egiptan eksportan-importan jüguiden koume nelländest läbitadas sidä. Turizm om šingotadud.
Geografijan andmused
Lidn vedase 32 km pidust' Keskmeren randad, sijadase 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ratud vodele 1820 Mahmudii-kanal ühtenzoitab lidnad Nilan suhištonke.
Vl 2009 lidnan ristitišt oli 4 317 398 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Tetabad sündnuded
- Šarif Omar (1932−2015) — egiptalaine akt'or.
Homaičendad
- ↑ 1,0 1,1 archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ 2,0 2,1 GeoNames (англ.) — 2005.
- ↑ 3,0 3,1 http://www.demographia.com/db-worldua.pdf
Irdkosketused
- Lidnan ohjastusen oficialine portal (alexandria.gov.eg). (arab.) (angl.) (fr.)
 |
Aleksandrii Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |