1 (lugu)
1 (üks') om lugusana londuseline kogonaine lugu, erigoittud objektan abstraktine el'genduz.
Necen lugun znamoičend om sur' fizikas, informatikas i matematikas.
Ičendad
Miččen taht lugun äikerdoičend ühteks andab sidä-žo lugud, jagamine ühtehe i üks'jäine märpordaz mugažo. Ühten jagamine surudehe andab tagasurut. Miččen taht lugun (päiči noläs) noläine märpordaz om 1. Nolän faktorial om ühthe tazostadud (0! = 1) tedomehiden kožundkirjutesen mödhe.
Üks' ei ole palakaz i eile palatoi lugu, toižin mureniži niiden luguiden teorijad.
Üks'-lugusanha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed
Muštatišed
- Ala opete ühtel kädel kudomaha paidad.
- Ei kaht carid ühthe lidnha mülütagoi.
- Ei päiväine ühtei ühtes čuraspäi pašta.
- Hüvä vaza kaht emid imeb, a paha ühten-ki kadotab.
- Kaik oma ühtel kuval kuvatud.
- Kaks' kondjad ühtes pezas ei voigoi eläda.
- Kaks' sil'mäd edemba nägeba, mi üks'.
- Käded oma ühted, ei ole niid ühesa. (ei voi ehttä tehta kaiked)
- Ojatin lapsed seičemen üht ei varaikoi.
- Om pök söb seičeme sömäd, toine pök söb ühten sömän i sen penikaižen.
- Otajale üks' grähk, a sanujale sada grähkäd.
- Pu ei lankte ühtel painandal.
- Üht päd ei voi sötta.
- Ühtel sijal i kivi kazvahtub.
- Ühtele om hüvä, a kahtele — paremb.
- Ühtes bokaspäi ei vestkoi.
- Ühtes päiväižes hatrad kuivaziba. (edahaižen pol'ven heimolaižiš)
- Ühtespäi kaht ei linne. (ala anda vaudad lapsele)
- Ühthe korvha mäneb, toižespäi lähteb.
- Üks' jaug kävele, a toine varasta. (ala rigehti i meletaškande)
- Üks' päskhaine kezad ei tege.
- Üks' su i nagrab i itkeb.
Ozoitesed
- Kaks' vellest läheten elädas, üks' te om keskes. (sil'mad)
- Nell' vellest ühten katusen al seištas. (laud)
- Nell' vellest ühten šläpan al seištas. (laudan jaugad)
Kelenvänd
- Ühtel tel — tehta völ midä-se kerdalaz.
- Ühthe lautha, ühtoiktha — kerdalaz, keskustata.
- Ühthe unhe magata — magata hätken da süväs.
Homaičendad
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |