Šrödinger Ervin

Šrödinger Ervin
saks.: Erwin Schrödinger
Ervin Šrödinger vl 1933
nimi:	saks.: Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger
Sündundpäiv	12 eloku 1887(1887-08-12)[…]
Sündundsija:	Ven, Austria-Ungari[d]
Kolendpäiv:	4 vilukud 1961(1961-01-04)[…] (73 vot)
Kolendsija:	Ven, Avstrii
Valdkund	Avstrii  Saksanma  Austria-Ungari[d]
Professijad:	fizikanmez', theoretical physicist, õpetlane, professor, non-fiction writer, matemaatik
Tat	Rudolf Schrödinger[d]
Супруга	Annemarie Schrödinger[d]
Lapsed	Ruth Braunizer[d]
Pauklahjad da premijad	1927) Max Plancki medal1937) Nobeli füüsikaauhind1933) Erwin Schrödinger Prize1956) 1920) Prix Paul Doistau-Émile Blutet de l’Information Scientifique2005) Fellow of the American Physical Society1956) Foreign Member of the Royal Society12 semendkud 1949)
Allekirjutuz	Fail:Erwin Schrödinger signature.svg
diskussii • redaktiruida

Ervin Šrödinger (saksan virkand ['ɛrvi:n 'ʃrø:dɪŋɐ]), täuz' nimi om Ervin Rudol'f Jozef Aleksander Šrödinger (Avstrijan da Mad'jaranman imperii — kol. 4. viluku 1961, sigä-žo, teoretižen fizikan tedomez', kenen pätedotöd oma kvantmehanikas, sen üks' alusenpanijoišpäi.

E. Šrödinger om voden 1933 Nobelän premijan fizikas laureatan.

Biografii

Ervin oli sündnu Rudol'f Šrödinger-edheotajan i himikan Georgina Emilija Brenda-tütren kanzha, oli üks'jäižen lapsen kanzas. Vspäi 1898 openui hüvin gumanitarižes Akademižes gimnazijas. Lahjakaz priha openui matematikad i fizikad Venan universitetas vll 1906−1910. Vahvišti dissertacijad siš i oli pästtud universitetaspäi filosofijan doktor-arvonke.

Mez' radoi opendajan Evropan neniden lidnoiden universitetoiš (1911−1914, 1919−1957): Ven, Cürih, Berlin, Oksford, Dublin.

Tedoradmine

Tedomez' kirjuti äi töid fizikan erazvuiččiš sarakoiš: statistine mehanik i termodinamik, dielektrižiden substancijoiden fizik, mujun teorii, elektrodinamik, relätivižusen ühthine teorii, kosmologii. Ičeze «Mi elo om? Eläban stajan fizine aspekt»-kirjas (1944, angl.: What Is Life? The Physical Aspect of the Living Cell) Šrödinger kärauzi genetikan problemoidennoks, kacli elon fenomenad fizikan polespäi.

Šrödinger formulirui lainehmehanikan tazostusid, todesti šingotadud hänel formalizman i matricmehanikan ühtejiččust. Tariči lainehfunkcijan fizižen sün originališt el'gendust, napri säta ühthišt kendan teorijad.