Nju Jork

Nju Jork
angl.: New York
Флаг[d] Герб
40°42′ с. ш. 74°00′ з. д.
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Глава	Eric Adams[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1624
Pind	1213,369839 (1 sulakud 2010)
Высота	11
Aigvö	UTC−5:00[d], летом UTC−4:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲8 804 190 чел. (1 vilukud 2020)
Lugud
Telefonan kod	212, 347, 646, 718, 917 и 929
Počtan indeksad	10000–10499, 11004–11005, 11100–11499 и 11600–11699
Avtomašinoiden nomeroiden kod	NY
-
Официальный сайт(angl.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Nju Jorkan viž municipalitetad:      1. Manhetten (angl. Manhattan)      2. Bruklin (Brooklyn)      3. Kvins (Queens)      4. Bronks (Bronx)      5. Steiten Ailend (Staten Island)

Nju Jork vai Uz' Jork (angl.: City of New York, New York City vai muite New York) om Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden kaikiš suremb lidn ristituiden lugun mödhe. Se om kaikiš suremban AÜV:oiš lidnaglomeracijan keskuz.

Lidn om valdkundan finansine da turistine keskuz (62,8 mln turistoid vl 2017), mugažo kul'turan da massinformacijan keskuz. ÜRO:n päfater sijadase lidnas vspäi 1952.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1624 kuti Amsterdam-lidnuz Manhetten-sarel, möhemba Uz' Amsterdam (angl.: New Amsterdam, alam.: Nieuw Amsterdam). Se sai lidnan statusad vl 1653, udesnimitadud nügüdläižikš vl 1664. Vl 1667 alamalaižed tegiba vajehtust Kahten angliž-alamaižen sodan jäl'ghe: andoiba Nju Jorkad anglijalaižile, saiba Surinam vajehtuseks.

19. voz'sadal lidn tegihe evropalaižiden immigracijan keskuseks Filadel'fijanke da Bostonanke ühtes. Vl 1811 pertišton generaline plan oli sädud kaiken Manhetten-saren täht, i vodele 1835 lidn kändihe kaikiš surembaks AÜV:oiš. Viž municipalitetad oma ühtištadud lidnaks vspäi 1898.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ühtennimižen londuseližen merikaran randal, Nju Jork-štatan suves, Atlantižen valdmeren lodehližel randal, 3 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Pind om 1214,4 km², sidä kesken kuivma 783,84 km², saum vezid — 429,53 km².

Klimat om subtropine Atlantižen valdmeren. Heinkun lämuz om +24,7 C°, elokun — +24,0 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +12,7 C°. Paneb sadegid 1268 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi (100..120 mm kus, 78 mm uhokus). Tal'vel voib panda lunt.

Lidn jagase videks municipalitetaks (angl.: borough). Nju Jorkan municipalitetad oma ühtištadud mülüjidenke eländpunktoidenke ümbrikod i alajagasoiš äjikš lidnrajonikš.

Eläjad

Ristitišt sai millionad vodele 1860, 5 millionad — vodele 1920. Eläjiden lugu om 8 550 405 ristituid (2015) ičesaze lidnas i ümbri 20..23 mln lidnaglomeracijas (vl 2017, pind 34 490 km²). Nju Jork-štatan koume ristitud seičemespäi elädas Nju Jork-lidnas.

Eläjad pagištas mail'man äjil kelil (enamba 800). Religijan mödhe hristanuskondan sarakoiden i judaizman uskojad oma enambuses, no om-ki enamba sadad islaman pühäpertid.

Transport

Nju Jork om üks'jäine sur' amerikaine lidn šingotadud kundaliženke transportanke: om avtobusoid, lidnelektrojonusid, municipališt taksid. Funikulör, ehtatimed, enamba 2 tuhad sildoid da tonnelid ühtištadas lidnan mererandoid. Vodespäi 1904 metropoliten radab lidnas (New Jork City Subway, päiveses ümbri, vspäi 2015 om 34 jonod, 469 stancijad, 1362 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Džon Kennedin nimel nimitadud lendimport (JFK) sijadase lidnan suvipäivnouzmas, 20 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, mugažo AÜV:oidme. Se om AÜV:oiden kaikiš suremb lendimport da 17nz' mail'mas passažiroiden valun mödhe. Lendimport om päverai sirdmaha jüguid AÜV:oiden da Evropan keskes.

Tetabad sündnuded

• Sil'vestr Stallone (sünd. 1946) — amerikalaine akt'or, režissör, kinoscenarijoiden tegii da prodüser.

Irdkosketused

• Nju Jorkan tobmuden sait (nyc.gov). (angl.) (isp.)