Bugul'm
| Bugul'm | |||
 | |||
| |||
| Valdkund | |||
|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv |
1736 | ||
| Pind |
| ||
| Высота |
315 | ||
| Aigvö | |||
| Ekonomik | |||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
| ||
| Lugud | |||
| Telefonan kod |
85594 | ||
| Počtan indeksad |
423200 и 423230 | ||
| - | |||
|
| |||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||
Bugul'm (Tatarstanan Tazovaldkundan suvipäivnouzmas. Om Bugul'man rajonan administrativižeks keskuseks vspäi 1930, mülüb rajonha vodespäi 2011.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud kuti Bugul'man slabad (ven.: Бугульминская слобода) penen külän sijas vl 1736, nimitihe sijaližen jogen mödhe. Bugul'm sai makundan lidnan statusad vl 1781. Mülüi Orenburgan gubernijha, sid' vozil 1851−1920 — Samaran gubernijha.
Bugul'man ižandusen päsarakod oma kivivoin samižen holitajad edheotandad (geologine tedištelend, mašiništon pästand), sömtegimišt (leibproduktoiden kaks' kombinatad, maidkombinat, voitegim, kombisötken tegim), sauvondmaterialiden pästand (savič, raudbetontegesed).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Bugul'man da Belebein ülüden keskuses, 315 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Pen' Bugul'm-jogi 17 km pitte mülüb Zai-jogen basseinha (Kaman hura ližajogi). Matkad Kazanihesai om 270 km lodeheze orhal vai 320 km avtotedme. Mülüb Suvitatarstanan äikeskuzližhe aglomeracijha. Lähembaine lidn om Leninogorsk 15 km lodeheze avtotedme.
Bugul'm om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 89 204 ristitud, rajonan ristitišton nell' videndest. Kaikiš suremb ristitišt oli 94 200 eläjad vl 1998.
Islaman keskuzline pühäpert' om avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan ühesa pühäpertid[3] oma olmas lidnas (no vaiše severz'-se ratas): viž jumalanpertid, kaks' loičendpertid i kaks' časounäd.
Kaks' kivivoin tedoinstitutad om lidnas. Professionaližen opendusen aluzkundad: mašiništonsauvomižen tehnikum[4], agrarine, pedagogine i sauvomižtehnine kolledžad.
Transport
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da lidnaglomeracijas. Bugul'm-raudtestancii om «Ul'janovsk — Uf»-jonol vspäi 1911.
Tatanmaine civiline Bugul'm-lendimportMoskvha, Piterihe, Nižnevartovskha, mugažo om sezonreisid Mustmerennoks i Tümenin agjan järedoihe lidnoihe.
Galerei
Islaman pühäpert', vn 2017 nägu
- Купель над источником и Казанско-Богородицкая церковь. Бугульма, Татарстан.jpg
Pühäpert' valatandastjanke purtken päl i Kazanin Jumalanmaman jumalanpert', vn 2019 nägu
Bugul'man valdkundaline venän dramteatr A.V. Batalovan nimed (2019)
Bugul'm-lendimportan sauvuz vl 2010
Bugul'm-päraudtestancijan sauvuz vl 2011
.jpg)
Tetabad sündnuded
- Alsu (Alsu Abramova) (sünd. 1983) — eläi Venämas naine, totarlaine pajatai.
Homaičendad
- ↑ 1,0 1,1 http://bugulma.tatar.ru/file/%D0%BF%D0%BE%D1%8F%D1%81%D0%BD%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5.doc
- ↑ 2,0 2,1 https://rosstat.gov.ru/storage/mediabank/Bul_MO_2023.xlsx
- ↑ Bugul'man pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Bugul'man mašiništonsauvomižen tehnikuman sait (bumate.ru). (ven.) (+ avtomatine känduz anglijan kel'he)
- ↑ Bugul'm-lendimportan sait (bugavia.ru). (ven.)
Irdkosketused
- Lidnan da Bugul'man rajonan oficialine sait (bugulma.tatarstan.ru) Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden aluzkundoiden portalal. (ven.) (tot.) (angl.)
 |
Bugul'm Vikiaitas |
| Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Agriz | Al'met'jevsk | Arsk | Aznakajevo | Bavli | Bolgar | Bugul'm | Buinsk | Čistopol' | Innopolis | Jarčalli | Jelabug | Kazan' | Kukmor | Laiševo | Leninogorsk | Mamadiš | Mendelejevsk | Menzelinsk | Nižnekamsk | Nurlat | Zainsk | Zelenodol'sk | Tetüši | ||